The Portrait of Dorian Gray

Toatemperatuur ei taha mingi hinna eest tõusta, keha ja vaim väljendavad ebanormaalset huvi suhkru vastu, sõnad jõuavad kohale läbi kumisevate torude ja esmaspäevane iseendületavus jäi unikaalseks.
Tegelikult ju on asju toimunud küll, kuigi otseselt midagi intrigeerivat ja kõneainelist juhtunud ei ole. Noh näiteks sellel samal ületuslikul päeval nägin nii Kalevit, Patrickut kui tõelist Sõprust, järgmisel paanikamaigulisel pärastlõunal analüüsisin romantismiajastu mehe imagot, vahetasin mammonat teist liiki mammona vastu ja täna vot täna oli kogu ümbrus täidetud mingite beisskunnidega, võnked liikusid lausa allkorrusele ning tekitasid elevust. Ja sihitult büfeesse rändamise asemel tekkisid mul tõepoolest täiesti konkreetsed plaanid, endalegi üllatavalt avanes võimalus jälle oma mõrvameelsust välja elada. Sellest oleks nagu kinnisidee saanud, varsti ma näen juba iga kohta linna peal potentsiaalse tapalavana.
Uni on õnn.
Filter pluss Twin Peaks võrdub aprilline rahulolu.