Vaatasin alla, alla, alla ja seina teisel pool ei paistnud. Kõrge oli. Hea oli.
Kevadet tervitasime hüpetega, kuigi õhus hõljus endiselt hingeaur ja riietumisoskused olid jäänud veidi liiga kevadelainele(mis ei tähenda, et neid muutma peaks) ja subjektid üllatasid meeldivalt oma kutsete ja olekuga nagu lähenedes sulamispiirile ja kell lähenes kuuele.
No comments:
Post a Comment