Kohvik Uku

Suvi Pärnus

If I take a quarter sarcastic, semi poetical mind to produce a text and then mash it through an iconically meaningkilling translation system, what comes out? Something that my brain looks like right now, clear knowing of nothing being clear.
-----
To all of these great Plans will be negligible when the wind you can just wipe off the road forever. that this fear is useless, if you know anyway that you can never be. Or not. And yet do not know at all. What happens if I'm turning into the road to this forest? Do I come to some place or not coming back at all? Yesterday, after all, the movie did not come. But when I direct drive, what happens next? If everything is a reference to something that has already been written, discussed and shown, then what about all of us we are so special?

Wild and wasted waters

Today and tomorrow

Deux milles onze

Pottsepa

Mõnikord ikka natuke leiab ka

Narcotic

Viimsepäev on tulekul ning iga kell võib juhtuda midagi ettearvamatut. Inimesed käituvad kummaliselt, kõik tundub võimalik, aga seljuhul, kuna kõik ei saa nagunii täide minna, siis millised neist tegelikult tõde on? Ma näen endiselt oma tulevikku, nagu transendetaalpsühhedeeline nõid.

Varjud minevikul

Klisheeliselt parim aeg mõtiskleda eksisentsiaalsetel teemadel, süldilaua

ja viinapitsi vahepeale. Detsembrilõpu kokkuvõtteid igast aastast ja üleüldse

kogu elust ja ambitsioonidest näppudel üle lugeda tõenäoliselt võimatu.

Aga kurat, kõik tundus nii palju selgem tuulekõikuvas autos mööda metsa-

vahesid ning põlde kihutades, sõnatult selge ning tähtsusetu. Et kõik need suured

plaanid on tähtsused, kui tuul sind lihtsalt teelt igaveseks pühkida võib. Et

seda karta on mõttetu, kui sa tead nagunii, mis sinust kunagi saab. Või ei saa.

Ja samas ei tea üldse. Mis siis saab, kui ma siia metsateele sisse keeran? Kas ma

jõuan kuskile või ei tulegi üldse tagasi? Eile filmis ju ei tulnud. Aga kui ma otse

sõidan, mis siis edasi saab?

Viimasel ajal ma näen asju. Ei tea kas nad on tõde või on nad lihtsalt oma ambit-

sioonide vili, karjäristi, nagu ma viimati kuulsin, kõikumatu visioon. Ma pole

endast kunagi karjäristina mõelnud. Aga kui aus olla siis ma pole kunagi endast

eriti mõelnud. Kõik on pigem nagu jupid mingitest kaua aega tagasi nähtud filmidest,

sel juhul, olen ma siis koopia mingist filmikangelasest või on kuskil ka see päris

mina, mida kõik elu eest taga otsivad? Kui kõik on mingi referents millelegi, mis

on juba kirja pandud, räägitud ning näidatud, siis mis saab sellest, et me kõik

oleme nii erilised?

Ma tunnen, et ma tean midagi suurt. Mis see on, seda ma veel ei tea.

Whaatchadoin?

Supermassive Black Hole

Tikktikktikktikktikktikktakk. Mina olen siin, mind ei ole olemas.

Tõestus

Let X equal the quantity of all quantities of X. Let X equal the cold. It is cold in December. The months of cold equal November through February. There are four months of cold, and four of heat, leaving four months of indeterminate temperature. In February it snows. In March the Lake is a lake of ice. In September the students come back and the bookstores are full. Let X equal the month of full bookstores. The number of books approaches infinity as the number of months of cold approaches four. I will never be as cold now as I will in the future. The future of cold is infinite. The future of heat is the future of cold.

Kunstniku portree

Portrait of The Artist.

Identified flying object

Blow up.

Äralend

XXVIII

Mõnikord tundub elu ilus. Aga see illusioon kipub mõranema kui tuleb nädalavahetus ning tekib võimalus veeta tunde isikuga, keda, tuleb välja, sa eriti ei kannata.
Ta lämmatab sind oma pessimismiga ning tuletab pidevalt meelde kõike, mida sa valesti teed. Ja seda ei ole vähe. Ta kahtleb su väärtuses ning sotsiaalsetes võimetes ja ei talu vasturääkimist. Ta teab kõiki kahtekümment viit mõjuvat põhjust, miks sa peaksid alustama oma kahe saja kuuekümne viiendat uut elu ning viitteist põhjust, miks sa seda teha ei suuda.
Ta teeb nädalavahetuse põrguks.
Vot sellepärast välditaksegi iseendaga üksi jäämist.

Les feuilles mortes se ramassent à la pelle

Tunded ei allu kuidagi kontrollile, ebastabiilsus lööb üle pea, mitte ei oska koonduda. Elu täis kalkulatsioone, ajagraafikuid ning punktisüsteeme paistab omavat emotsionaalses plaanis hoopis vastupidist efekti, ehk tasakaalustuseks liigsele organiseeritusele korraldab keha vastureaktsiooni? Hädasti oleks vaja egoturgutust.
Ma olen alati edukas olnud asjade kaotamises, spetsialiseerun inimestele.

Walk this way

Mõistatuslik ärevus ja valestitoimimise süüvinud presumptsioon.

Rosemary

Valguse võit äratab maa.
'Across the universe' on hea.
Mina olen ebastabiilne.
Uni ongi ülehinnatud.
Sõltuvused tekivad raskusteta.
Pärnu meelitab meeletult.
Ei vastuta oma tegude eest.
Südames on suured emotsioonid.

Interpol-evil(sõltuvus number 34)

Strangers in the night

Tubane olesklemine on patt.

Lihtromantika

Vihmaarmastusest suuremat annab leida, sel ajal kogunevad hinge ka kõik muud mõjuvad mälestused ning tajud nagu üks suur lõpmatu rahulolu ja elu tundub nii palju ilusam kui ta suuremal osal ajast näida võib.
Ning siis tuleb veel äike..

Tulevast nädalast alates või vähemalt suve algusest üritan kuidagi viia end seisundisse, mille puhul konfliktid kõige ja kõigiga ei ole mõeldavad. Eesmärk püstitatud.