Minu seisundi kohta võiks vabalt öelda 'ära hõiska enne õhtut' eriti kuna Keegi rääkis midagi laupäevasest lumest samal ajal kui akna ääres palavusest tuult lehvitas. Mina olen igatahes juba kaks õhtut bez kurtki väljas lipanud ja elu eest tuju üritanud säilitada, kuigi jätkuv haridusetsirkus seda kõigest väest lämmatada tahab. Suhtlusvõime avastasin endal siiski veel taandarenenud oleva, samal ajal täheldades sarnast nähtust ka teistel ning nüüdsest hõivab minu mõtlemispahet vaid selle vältimise eri võimalused. Mõtlemise siis. Ehk ma vajan võimalikult palju tegevust, kuni ma lihtsalt enam vastu ei pea ja alles siis võib arutada mõttetegevuse taasharrastamist.
1 comment:
Võimas pilt :)
Post a Comment