Turning into dust

Me oleme ülekaalus õpilasesinduses. Me oleme ülekaalus järeltööde järjekorras. Me oleme ülekaalus koolipidudel ja me oleme seal, kus iganes meid vaja on. Miks on siis ikka nii, et soovitatakse pärast selle lennu lõpetamist kooli uksed üldse sulgeda? Mis jääb meil puudu, miks pole me piisavalt säravad? Mina igatahes ei luba end, meid maha kanda. Unustusse vajuda. Ei.
Side lõpp.

Stalker

Päkapikud käivad septembri algusest. Piparkooke teeme homme. Jõulukuusk on püsti, väljakul ainult veel siiski. Loeme Jeesuse teksti. Skora raždestvoo. Aga ei ole ju. November on alles. Inimesed!

Tuleproov

Tänase päeva soovitus:
Kui depressioon võtab maad, hüppa kiirkäigus basseini ning kõik mured kaovad.
Teadlaste poolt tõestatud.

Eilse õhtu õnneküpsis:
"Mõistlik inimene hoiab oma sisemise hullu kindlalt luku taga" Paul Valery

Iseseisvuspäev

On aeg sõltumatuseks.

Päikesepüüdja

Mõned värvivad oma elud uueks.
Mõnede elud saavadki päriselt uueks.
Ja logaritmid tantsivad tahvlil diskot ja õites ei ole enam nektarit.

All the world's a stage

Lütseumlane elab nädalvahetuse nimel.

Piiritus

Elu kisub Kumuliseks.

Donkey Hot

Me võitleme suurte klaasist majade vastu nagu tuuleveskitega, kuigi kohati isegi edukalt. Nad ei meeldi meile, sest nad on klaasist, liiga kõrged ja muudavad vanalinna ümbrust ja Tallinna panoraami ning üldse kuidagi liiga snooblikud. No milleks need puhtad vormid ja tühjad pinnad ja kurat, meie vaate merele varjavad ka ära! Võtame nad kõik maha!
Võtame parem kätte ja paneme Harju mäele püsti klaasist haakristi.
Mõelge kui vahva: sobib ju suurepäraselt Iseseisvumistorudega, kõik vabadusvõitlejad saavad õnnelikuks, jälle üks punkt kirjas, lisaks sellele, kui vahva, ta särab öösiti nagu jõulupuu! Kõige vahvam on see, et see ei jää kellelegi nähtamatuks, kui veab saavad ka soomlased meie jõulupuust osa. Näete, näete, vaadake, selle suure kirikutorni kõrval seal, näete, eks? Särab lillalt. Või et haakrist, ahh? No teate, vaadake ka mis te suust välja ajate. Samahästi võib teie voodi kohal rippuv Jeesus haakristile löödud olla, eksole?
Aga kuulge, mehed, teeks äkki veel kõrgemaks, ahh? No teeme ära!
Mul jäi ikka tükiks ajaks suu ammuli kui mulle lõpuks kohale jõudis, et see asi lõpuks tõemeeli pannaksegi püsti. Ja veel rahva soovil. Sest ega noh, see jutt, mida kunstiteadlased räägivad, see on ju mingi snooblik jama. Paneme aga kiiresti püsti ja ongi kaelast ära ja veel suurejoonelisemalt kui alguses, sest noh, nägemata ei tohiks see nüüd kellelgi jääda.
See, et haakirstist on puudu vaid paar väikest kriipsukest ning tilluke annus kujutlusvõimet, on iseenesestmõistetav. Te ainult vaadake seda! Ning tõesti, meie ju teame,et natsismi sümbolist on asi kaugel, aga mida teha teistega, kes ei tea? Turistid, kogu ülejäänud maailm? Olgem ausad, haakrist on ikka palju seostatum sümbol kui meie teenetemärk. Ja kui keegi tahab väita, et monumendi vastu ollakse vaid sellepärast, et see ei meeldiks teiste maade kunstiteadlastele, siis no kuulge. Pange ise enda maja ette klaasjurakas püsti ja vaadake kuidas meeldib. Jah, tõepoolest, me peamegi arvestama maailma kriitikutega, kuid mitte sellepärast, et neilt meeletuid kiidusõnu teenida, vaid selleks, et mitte naeru/ründealuseks sattuda. Ma juba kujutan ette Tallinna silueti pilte, kus juhitakse tähelepanu meie samba kujutisele kui "hei, kas see mitte ei meenuta teile midagi?", midagi sarnast nagu fotod Bushist binokliga või dollari voltimisel tekkinud avastused. Tuleb üks või tuleb teine või hoopis kolmas, kuid tulemata ei jää, niiet mõelge palun ning ärge tehke midagi ainult põhimõtte pärast asi ära teha. Ainult veidi loogilist mõtlemist, palun?

Mis on universumi lõpus?

Päevad siin minu väikeses maailmas on möödunud kiirelt ning tegusalt, tekitades mõningast rahutust praeguse niisama-passin-siin oleku suhtes. Paljukardetud 16.novembri õhtu kukkus välja omamoodi isegi hästi vaatamata alguslausele "Kuna G5 omaloomingu produktsioon on olnud piiratud, on meil täna lausa üks esineja". Inimesed olid hästi toetavad ja positiivsed, mille eest ma olen hästi tänulik, sest hukkamõist oleks küll viimane asi, mida mulle veel vaja oleks olnud. Ega ma ei teagi, mida ma üldse paanitsesin, ju hõljus peas ettekujutus klassitäiest vihasest publikust, kellele midagi pakkuda pole, aga tundub, et mu palvetele vastati ning meid oli vaid 15 ringis ning kõik TPLlased. Isegi Grease'i karaoke jooksis vahepeal läbi, kuivõrd õnnestunult, seda ei kommenteeri.
Traditsioonilise lõpuna viis tee katakombidesse.
Kes tahtis, võis mind laupäeva jooksul Kristiine keskuses kohata, kui teadis, kust otsida. Siiski keegi vist ei avaldanud soovi ning selle asemel viis buss mind hoopis Rahumäe poole, kus sai jälle nilbeid ja nilbemaid nalju teha(hoidkem traditsioone siiski kõrgel, eksole) ning ega ei puudunud ka vägivaldsed vaidlused isikute maffialise või doktorliku olemuse üle. Ööd tugitoolis on mulle alati väga istunud, vaba-aja põhiharrastus ja hommikul sai kohvi kahh.

Anxiety

Olge kenad ja öelge, kuidas pagana moodi saaks auväärselt läbi viia üritust, mille vastu olev huvi piirdub kahe esinejaga? Ma igatahes ei tea. Eks homme näeb, mida G5 meie huvitekitamisoskusest arvab. Elagu omaloominguõhtud!

Deus ex machina

Teate ikka, kuidas teatris käia, eks? Ei, te ei osta mitu kuud piletit ette ja ei näri küüsi, ega ometi ära ei unusta. te näete, et etendus on välja müüdud. Vannute. Te lähete kohale. Teete väga valmis ja kurva näo pähe..ja saate koha sinna, kus näitlejate pupilli suurust kah näeb. Vot nii käiakse teatris.

Pühapäevalugu

Lugu on selline, et lugu ei ole.
Ainult laul on.

System of a down-Violent Pornography

Industriaalromanss

Ma ootasin sind, aga sa ei tulnud. Sa isegi ei kuulnud mind, ei teadnud midagi. Ja ma kõndisin üksi pimedatel tänavatel.

Üksi, seisan ma, kaldal, seltsiks voog

Igatsen, inimesi ja vaheldust ja elu. Ja õues on vihm ja on külm ja teate mis? Ma naudin seda kohutavalt.

Beadis break

Tõsi on see, et mälestuste ja salmiaagiga ülepingutamine ei tee tänase päeva seisuga head. Samas on eestlased kogu aeg igavesed melanhoolitsejad olnud. Mis tuletab mulle meelde eesti keele artiklitundi, kui ma kõigest väest üritasin väljendada oma suurt mõtet seoses alkoholi liigtarbimise ja eestlaste maailmalõputunnetusega kuni subjekt emakeeleõpetaja, saanud lõpuks mingi mõtte mu jutust kätte, juhtimise enda peale võttis ning kogu mu mõtte soravalt teistele ette kandis. Umbes alates sellest esmaspäevast on see mõte mind kogu aja kummitanud. See inimeste massiviisiline hirm vananemise ees ning elamine nagu homset enam ei tulekski ning kust see tulnud on, kui tänapäeva ühiskond on kõike muud kui suletud ja perspektiivitu? Miks ei ole inimestel muud teha kui minna ja end nurga taha umbe juua? Miks puudub nii paljudel mingisugune tulevikuvisioon ning nad ükshaaval enda jaoks köie või purgi rahusteid leiavad? Ja teate mis? Isegi Sinka ei osanud sellele vastata.

Taevas oli kollasem ja rohi oli punasem

Subjekt E pani südamele, et suuri hingi tuleb hoida. Ma loodan, et me oleme enda omade eest ikka hästi hoolt kandnud?

Les fleurs du mal

Sügisballiline melanhoolia hinges.

Hanging on

Mõtelda on valus. Keevalt.