Beadis break

Tõsi on see, et mälestuste ja salmiaagiga ülepingutamine ei tee tänase päeva seisuga head. Samas on eestlased kogu aeg igavesed melanhoolitsejad olnud. Mis tuletab mulle meelde eesti keele artiklitundi, kui ma kõigest väest üritasin väljendada oma suurt mõtet seoses alkoholi liigtarbimise ja eestlaste maailmalõputunnetusega kuni subjekt emakeeleõpetaja, saanud lõpuks mingi mõtte mu jutust kätte, juhtimise enda peale võttis ning kogu mu mõtte soravalt teistele ette kandis. Umbes alates sellest esmaspäevast on see mõte mind kogu aja kummitanud. See inimeste massiviisiline hirm vananemise ees ning elamine nagu homset enam ei tulekski ning kust see tulnud on, kui tänapäeva ühiskond on kõike muud kui suletud ja perspektiivitu? Miks ei ole inimestel muud teha kui minna ja end nurga taha umbe juua? Miks puudub nii paljudel mingisugune tulevikuvisioon ning nad ükshaaval enda jaoks köie või purgi rahusteid leiavad? Ja teate mis? Isegi Sinka ei osanud sellele vastata.