Jumalikud nähtused

Varsti ma hakkan vanu pilte uute pähe pakkuma!

Soul meets body

Lausa kummaline vaadata tegelikult, kuidas inimesed muutuvad. Kuidas mina muutun. Arvamused muutuvad. Sõbrad vahetuvad. Praegu mõtlen, et juba "teemas olles" ei taha, et midagi sellest muutuks, kuid..seda arvasin ma ka kõigi eelmiste kordade kohta. Inimesed muutuvad, ja kõik see muu ka kaasaarvatud. Seepärast vist tulekski tänasest päevast viimast võtta kuna kõik on nagunii kaduv.
Kas keegi näiteks mäletab mind teises klassis? Minu ja mu kuri pilk ja pikk blond juuks ning sametkleit? Mina tean.
Kas keegi mäletab kui ma olin Avril Lavigne wannabe? Subjekt L ehk veel mäletab.
Kas keegi mäletab, kui ma olin tšikk? Ma tarbisin suurtes kogustes x-e ja y-e ja kindlasti ka vää-d. Ja kiljusin. Subjekt M teab.
Kas keegi mäletab kui ma olin punk? Mul on siiamaani jalal tätoveering Idiot. Vaadake järgi, kui ei usu. Green Day teab.
Kas keegi mäletab eelmist suve? Parem mitte.
Kas keegi teab, kes ma nüüd olen?
Ma ei tea kui paljud vajalikest isikutest seda siin üldse loevad, kuid ma ütlen, enne kui mu melanhooliahetk minema hõljub, te olete mu südames. Jahh ma pihin üle pika aja, ma armastan teid. Ja see jäägu siia igaveseks, ka siis kui peaks tekkima ka taas uus mina. See pole tähtis, mis siis on, praegu on nii.

Vabadust

Viimase koolipäeva eufooria hakkab veenides voolama. Sellegipoolest laiskus tapab ning viimased pingutused ei taha kuidagi tulla. Peaks ju ometi, aga lae all turnimine võttis uniseks ja üldse tekib mõte, miks veel viimasel päeval meid nii kiusatakse? Teadagi.
Samamoodi nagu muugagi, on pildimajandus taas kesiseks jäänud. Isegi vanad pildid on otsas. Peab midagi ette võtma, veidi nadi ju.

Hipielu

Oleks ju tore?
Sellegipoolest, minu hipiprojektist pole suurt midagi välja tulnud, hing igatseb tarbida. Nädalavahetus möödus igati tarbimistähe all, kojujõudes vaatas peeglist vastu Koidula kõhuke. Sellest, mida ma subjekt L-i kohukestega tegin, ei julge rääkidagi. Suveilm nõuab valget maikat ning päikeseprillidki on kohutavalt vildakad.
Aga homme näitust üles panema ja kuigi millegipärast pole end veel ilusa ilma puhul eriti välja vedanud, tuleks seda kindlasti aegsasti teha! Ja tarbimist ma luban endiselt vähendada, ei anna alla.

Alanis Morissette-One hand in my pocket

Vanal lainel

..endiselt. Misteha, kui laiskus ja koolitööd käivad üle pea. Sellegipoolest, nädalavahetus tundub paljutõotav!

Poloroid-So damn beautiful

Muinasjutt

Skänner keeldub endiselt töötamast. Ma igatsen teda.

Sia-Breathe me

Relax

Tänasel päeval lähevad veel käiku vanad pildid, nii häbi kui mul ka oma laiskuse pärast ei ole, aga osalt on süüdi ka skänner, mis nagu kiuste täna minu ja mu uue ilmutatud filmi vastu töötab. Teatav magamatuseaste annab tunda, aga selle korvab igati eilne. Kuskilt ma lugesin, et armunud ei söö.
Mul ei ole kõht tühi. Naljakas.
Pärnusse tahaks.

Red Hot Chili Peppers-Slow Cheetah

Banaaniõlu

Tänane koogiküpsetamis lõunapoolik kujunes mitmeid kordi paremaks, kui ma esmaehmatusega seda karta võisin. Subjekt M-i ja K ümberkehastused olid igati vormis ning koogid raskelt suhkrused kuid oo kui head(mis siis, et aleksandri kook toda väga meenutada ei tahtnud ja teist pidi subjekt O osavate lusikavõtete abil purustama õppima) ning aed ja tema mitmed veidrused vägagi värskendavad kesk Tallinna linna. Nüüd ma kuulan vanade aegade meenutuseks taas kord Disturbed'i ning üritan otsustada kas minna magama ja hommikul vara Inglise keele pärast muretseda ja ajalehte retušeerida või peaks seda tegema kohe. Homme kõlab nagu heasti.

Disturbed-10000 Fists

Nelgipühad

Kogunevad jälle, päikese käes seisavad jaanimardikad ja inimesed saabuvad kaunite nelgikimpudega, kohe terve aiaäärne võre on kaunilt kaetud. Laulavad vananaistekooriga kauneid laulukesi ja neil on valged õhupallid näpus! Ilus.

Õnne valem

Aknast tuleb päikest ja vihmahõngu ning tunne on sürreaalne, tundub nagu ei olekski ma siin, vaid kuskilt mujal, lapsepõlve mängumaadel. Isegi kuklasse hingav keemia ei suuda mind maa peale tuua, küll seda jõuab veel teha. Ja meenuvad katked, mida ukse tagant kuulsin, kui humanismi süveneda püüdsin, kuidas üks subjekt E teisele subjekile K rääkis, kuidas Laura on tõepoolest vist õnnelik. Ja olengi. Miks ka mitte? Aega läks, aga asja sai!

Filter-Take a picture

Prügiotsingutel

Vahepeal niisama hängin Pärnu prügimäel.
Inglise keele tunniks saavutatud ergastunud olek, tundub, et mate teeb oma tööd hästi. Tundub, et ka subjekt mu kõrval sai lõpuks oma oleku kätte vaatamata kõigile raskustele, mis tuli läbida. Nüüd veel mitmeid erinevaid kirjandusõudusi ning loodetavasti edukaid ning ongi päev läbi ja..ja..saab ajalugu õppima hakata! Ja keemiat ja prantsuse keele artikleid kirjutada ja siis kõige tipuks veel koostada Powerpointi teema kohta, millest ma midagi aru ei saa! Elagu koolilõpp!
Inimesed on muutlikud. Silmakirjalikud? Võltsid. Valed. Nohh, mitte kõik. Nendega, kes pole, tahaks varsti kevadesse suubuda. Hei, aga kõik on siiski hästi!
So smile like you mean it and let yourself let go

Tarbimisbuum

Töö juures lugesin mitmeid kordi teksti, mis kuskilt välja oli lõigatud ja
lauaäärele kleebitud. Nagu ma teada sain, oli see võetud multika "Over
the hedge" tutvustusest ja kõlab niimoodi:
"Ebameeldiva üllatusena on keset nende metsa kerkinud salapärane
roheline sein. Kuskilt välja ilmunud ladusa jutuga pesukaru RJ selgitab, et
see on "uks paremasse ellu", mida naudivad veidrad inimese-nimelised
olevused, kes elavad selleks, et süüa, mitte vastupidi."
See hakkab mulle vaikselt hinge minema, eriti kui üldistada sõna "süüa"
sõnaga "tarbima". Sõites suurele sünnipäeva tarbimisüritusele hüppas
silma kümneid reklaame, eesmärgiga tarbimist suurendada, eriti aga
hämmastas reklaam Tartu maanteel Saku kampaaniaga "Ühte peresse
kaks maasturit". Nagu wtf? Milleks kogu see tarbimine, milleks jumala
eest on vaja ühte peresse kahte džiipi kui tegelikult pole õiget otstarvet
kummalgi, sest tegemist on siiski maastikuautoga!? Sellest mõtlema
ärgitatuna saabusin ka varsti suurüritusele, kus tarbimine oli iseenesest-
mõistetav. Niisiis ma tarbisin, võtsin kartulit ja ajasin sisse kevadrulle
ning sinna peale veel torti ja Tõmmu komme, kuigi mu kõht oli juba ammu
väga täis. Ühiskond surub peale. Jahh, tõepoolest, ma oleksin võinud ka
mitte võtta. Aga mida kuradit seal ikka 5 tundi teha oli? Veskimeistreid
muudkui toodi lauale ja ma isegi imestasin, et keegi silmanähtavalt täis ei
jäänud. See selleks, sellised peod on siiski rahvalik traditsioon ja puha aga
minus tekkis igatahes veendumus, et mina enam tarbida ei taha. Aitab
sellest asjadekuhjast kapinurkades ja pidevast kümnesse eri materjalist
pakendisse topitud kommide ja muu jama ostmisest. Mulle aitab. Elagu
hipielu!(Okei, sünnipäevakingid oleksid siiski teretulnud;) )

Nr. 7533

Oleks nagu põhjust jälle rääkida, kuidas elu on ilus ja kõike seda muud toredat, aga igavaks kisuks ja sellepärast ei ütlegi ma muud kui, et head nädalavahetust!
Aa, ja naeratage kaa, hästi palju!

Metsamängud

Ja jälle kord ei suuda ma ära imestada kui head ja toredad võivad
inimesed olla.
Hea on inimestele silma vaadata. Olen seda lõpuks ometi ära õppimas,
ei teagi miks see nii raske tundus. Ilusad asjakesed.
Õuesõppepäev, kena, eine lokkavas roheluses ja luigepaari juures kõlab
ju hästi aga kui sinna veel liita mõned aspektid nagu vihm, muda ja tuul,
siis..on ikka hea! Eriti muidugi rongis. Ja kuidagi ei saanud nõustuda
mõnega, kes ütles, et oleks nõus isegi keemia tunnis parema meelega istuma.
Lolli kombel mööda metsa lipata on hea ja mõttetu jamajutu ajamine veel parem,
kuradile täiskasvanulikkus!

Sõpruse Puiestee-Ma olen õnnelik, et inimesed on nii ilusad ja head
(missest, et siinkohal ilma irooniata)

Pipila

Rääkimast väsinud ja pidudepidur. Ärge unustage neljapäevast Ekspressi soetamast;)

P.S. 100 postituse tähtpäev! Juhhuia.