Tarbimisbuum

Töö juures lugesin mitmeid kordi teksti, mis kuskilt välja oli lõigatud ja
lauaäärele kleebitud. Nagu ma teada sain, oli see võetud multika "Over
the hedge" tutvustusest ja kõlab niimoodi:
"Ebameeldiva üllatusena on keset nende metsa kerkinud salapärane
roheline sein. Kuskilt välja ilmunud ladusa jutuga pesukaru RJ selgitab, et
see on "uks paremasse ellu", mida naudivad veidrad inimese-nimelised
olevused, kes elavad selleks, et süüa, mitte vastupidi."
See hakkab mulle vaikselt hinge minema, eriti kui üldistada sõna "süüa"
sõnaga "tarbima". Sõites suurele sünnipäeva tarbimisüritusele hüppas
silma kümneid reklaame, eesmärgiga tarbimist suurendada, eriti aga
hämmastas reklaam Tartu maanteel Saku kampaaniaga "Ühte peresse
kaks maasturit". Nagu wtf? Milleks kogu see tarbimine, milleks jumala
eest on vaja ühte peresse kahte džiipi kui tegelikult pole õiget otstarvet
kummalgi, sest tegemist on siiski maastikuautoga!? Sellest mõtlema
ärgitatuna saabusin ka varsti suurüritusele, kus tarbimine oli iseenesest-
mõistetav. Niisiis ma tarbisin, võtsin kartulit ja ajasin sisse kevadrulle
ning sinna peale veel torti ja Tõmmu komme, kuigi mu kõht oli juba ammu
väga täis. Ühiskond surub peale. Jahh, tõepoolest, ma oleksin võinud ka
mitte võtta. Aga mida kuradit seal ikka 5 tundi teha oli? Veskimeistreid
muudkui toodi lauale ja ma isegi imestasin, et keegi silmanähtavalt täis ei
jäänud. See selleks, sellised peod on siiski rahvalik traditsioon ja puha aga
minus tekkis igatahes veendumus, et mina enam tarbida ei taha. Aitab
sellest asjadekuhjast kapinurkades ja pidevast kümnesse eri materjalist
pakendisse topitud kommide ja muu jama ostmisest. Mulle aitab. Elagu
hipielu!(Okei, sünnipäevakingid oleksid siiski teretulnud;) )