Poker face

14.juuli

On neljapäev, endiselt San Seb. Istume karavani ääres ja mõtleme, kus
meie austraallane olla võiks ja millal tulema peaks ning üritame mõistatada,
mis kokkuostetud kraami saab öösel sooja hoidmiseks kasutada, kui tuleb
välja, et meie hostil on meist lõplikult kopp ees. Juba teist korda suutsime
pisikeses linnas ära eksida ja kohalikke oma paanilise narkomaani naeruga
hirmutada, otsides Jeesust ja mingit kindlat hiinakat, mida me kindlasti
meelde jätma pidime, aga ühtegi tunnusmärki ei suutnud meelde tuletada.
Jalad on pudrustunud ning kuupäva küsisime eile hämmingus saksapaari
käest. Kõrvalkodu hispaanlased riputavad pesu ja suitsetavad, Davidid on
endiselt kadunud ja Jeesus on endiselt kadunud, isegi see, kes puu taga mäe
otsas oli ja kelle selga sai redeliga ronida. Nüüd jääb otsustada, kas lahkuda
homme või hiljem, kas lahkuda franssi kaudu või tuldud teed pidi ning mida
oma ülejäänud pisikese ajahulgaga peale hakata.
-----
Pea kohal on õuna-piriniaed ühe palmi ja liivakivipaljandiga, kust paistab
täiskuu ning igal pool varitsevad okkalised põõsad, kuhu kinni jääda, ning
augud, kuhu sisse kukkuda. Vähemalt kõrvalmaja poisid said oma kõhutäie
naerda, kui me neilt tekki nõutasime ja manjana manjana kinnitasime. David
on endiselt kadunud.

Thursday, still San Seb. Sitting behind the caravan and trying to guess where
our australian might be and when should he come back, inventing systems
to keep us warm in the night with the stuff that we had bought during the day.
Already second time we managed to get lost in the tiny city and scare people
with our panic junkie laugh, looking for Jesus and some certain chinese
shop, which we had to keep in mind, but never managed to remind anything
about its location. Feet have turned into porridge and the day and the date
we got from a puzzled german couple on the street. Next door spanish guys
are hanging laundry and smoking, Davids are still lost and Jesus is still lost,
even the one behind the tree on top of the mountain with a ladder on its back
to help you climb up to his head. Now we have to decide whether to leave
tomorrow or later, through France or the same way we came and what to do
with the small amount of time we have left.
----
Above us is an apple-peargarden with one palmtree and brownstone outcrop,
you can see the full moon and here and there thorny bushes and holes are
prowling you to make sure you'll be handicapped soon. At least the nextdoor
boys got a good laugh when we tried to ask them for a blanket while repeating
manjana manjana and shaking from cold. David is still missing.