Le Mirag

16.juuli

I guess it’s better to have loved and to lost, than never stumbled across.

Taas kord sadasime sisse kummalisse teeäärsesse asutusse, seekord
Prantsusmaal, paarkümmend kilomeetrit eemal kõige hirmutavamast
linnast hammastate kodutute suitsuküsijate, lammutatavate vanainimese-
lõhnaliste majadega ja ebanormaalselt vaenulike hotellitöötajatega. Pärast
kahte tundi keset pimedat vihmast maanteed oma läbivettinud sildiga vehkides
ja elu ebaõiglust needes, ronisime oma roosade põrssakostüümidega kesk
pimedat ringteed, vahtisime kuidas hiid hotelli-kasiino kompleks neon sinises
ja roosas helgib ning sadasime sinna siis sisse, küsides kus kurat me oleme.
Nüüd istume keset geniaalset graafilist disaini, kummalisi maeiteakust ilmunud
inimesi, arvestades, et ümberringi pole mitme kilomeetri raadiuses midagi;
kasiinokõlinat, kuhu mind ilma passi näitamata ei taheta lasta, see-eest aga veini
lastakse küll sisse kütta. Agar ning ilmselgelt igavlev teenindajaneiu, arusaama-
tute motiivide ja eesmärgiga vanaonu, tõenäoliselt jälle kuskilt armeeniakandist,
nostalgiaraadio ja lõputud arusaamatute otstarvetega saalid märgistustega
bassein, ilusalong, diskoteek, jõusaal ning kurat teab, mis veel. Le mirage keset
keset vihma. Veidi juba vihale ajab see kõigi jutt kuidas Prantsusmaal on lihtsam
hääletada kui Hispaanias, tunnid vähenevad hirmsa kiirusega ja süsteemid
hakkavad otsa saama. Jõuvarud on otsakorral ja tunne nagu teismelisel, süda
igatseb Hispaania soojust tagasi.


Once again we find ourselves in a bizarre roadside facility, this time in France,
some kilometers away from the scariest town with toothless hobos asking for
a cigarette, oldpeople smelling houses under demolition and abnormally hostile
hotel workers. After two hours of waving our soaked sign on a rainy highway
and cursing life for being unfair, we climbed in the middle of a pitch dark round-
point with our pink pigcostumes, watched how the immense hotel-casino shines
in neon blue and pink and barged into it asking where the hell we are.
Now we are sitting in the middle of a genial graphic design, strange people who
appeared from out of the blue as there is nothing in a 10 km radius; casino sounds,
where they don't want to let me without showing ID, wine is quite okay though.
Zealous and obviously bored service girl, an old guy with strange motives and
goals, probably from somewhere near Armenia again, nostalgic radio and endless
strange halls marked pool, beauty parlor, discotheque, gym and god knows what else.
Le mirage in the middle of the rain. Getting a bit pissed already over the talk how
France is so much better for hitchhiking, hours are diminishing and plans are running
out. Muscles are failing and feeling like a teenager, heart is longing back the warmth
of Spain.