Pekkapäivä

Eelmisel nädalal oli palju Soomet. Nii reaalis kui ekraanis. Ilmselgelt laevaga põhjapoole Maarjamaalaste(et subjekt K-d segadusse ajada, kasutan seda kena sõna edaspidigi) uue elu kaemaskäik(mingem siiski tagasi keelejuurte juurde). Ja suurel ekraanil oli realityheck-siniseks külmunud alasti Pekka lumeväljal. Päris külm. Ning loomulikult islamistist poksija Veli-Matti. Kaks päeva kohutavate inimeste kogust tekitas vajaduse millegi positiivsema järele, mis sai ka üpris edukaltkummaliseltintrigeerivalt lahendatud. Jackpot.
Ja no muidugi , koorekihis hulpimine, iga viie minuti tagune 'midahelli, mis SEE veel oli?!', piinlikult ning vähem piinlikult käituv kunstieliit ning veidi vähem eliit ning mis kõige tähtsam- sassisvussis suhete totaalefektiivne lahtiharutus. Mis on nurje vastand? Saksess? No kuulge.
Kevadeti on kogu aeg katarsis, sest siis saab riided seljast ära võtta. Hirve panema?
Aga uue nädala staar on Svensson.