Strangers in the night

Tubane olesklemine on patt.

En fer

Kohekohe on kogu see õudus läbi aga kergendusest enamat tunda ei anna, sest elu ei tundu sugugi enam nii lill kui võiks ja peaks. Suure suuga lubatud ekstaatiliselt oranž kahe tuhande kaheksas ei ole pakkunud mitte midagi sellesarnastki isegi mitte poole läbituse puhul.
Kuigi kuueaastase kombel end hingetuks ning sinikaliseks hüpata oli ääretult vabastav ning ülesportimisest funktsioneerimisvõimetud lihased on ka tegelikult ilma irooniata nauditavad ning subjektidega okastraadikunsti ja romantiliste stseenide harrastamine päikeseloojangus õitsva õunapuu taustal kesk rohumaad ning öised vestlused kellegi teise voodis ning hanereas kakerdamine kottpimedates katakombides peaksid kõik kokku andma täiusliku õnne valemi, oleks nagu midagi ikka väga valesti, mõni tehtemärk ehk sobimatu või kalkulaatori patarei liiga tühi, et kogu süsteemi kokku arvutada ning ette lööb vaid error.
Füüsiline ning psüühhiline puhastuskuur ootab ees.

Social skills

Keskendumis- ja tähelepanuprobleemid
Küüniline suhtumine teistesse
Ostlemine ja ekstreemsport
Konkurentsitunnetus
CFS
Hirmud ja ängid
Väljapääsmatuse ja ülekoormatuse tunne
Lootusetus
Ajastress
Kurnatus
Sundkäitumuslik väljaelamine tarbimises
Aa, et depressioon või? Huvitav, mida kõike eneseabiraamatutest teada saada võib.
Rääkimisest hoidudes tundub igav(või imelik), positiivseid saavutusi mainides egotsentriline, masendusest ja tunnetest rääkijatest hoiab nagunii igaüks kõrvale.
Tahtmatult, kuid efektiivselt ning pealtnäha üpris kindlaeesmärgiliselt tõrjun inimesi järjest kaugemale ning peas torgib pidevalt hoiatus, et nii jätkates ei jää enam varsti kedagi alles. Ning mida ma seepeale teen? Loomulikult jätkan samamoodi.
Idiotism.
Ilmselgelt on endiselt südamelähedane strateegia 'parim kaitse on rünnak' justnagu meie armastatud juhil, kelle nägu me ju siiski ometi oleme.
Ja lisaks peaks oma sotsiaalelu eraldama veidi konkreetsemalt virtuaalsusest. See kõik on nii absurdne.

Tundeterrorism

Palju õnne, olete saavutanud kümme punkti kümnest!

Kolmekümnes lend on uus kahekümneseitsmes!

Uskuda

Mitte kahelda.
Kuidagi tuleks peast kustutada läbiseeditud filosoofilised arutlused elu teoreetilisest eesmärgitusest ja mõttetusest, kuidas suures plaanis on inimese olemasolek tähtsusetu ning millegi saavutamine tühi enesepetmine. Nad kipuvad liiga sügavale ajusoppidesse imbuma ning sisse sööbima, iga uue juurega elutegevust pärssima. Ohtlikud, eriti nõrkadele(loe:allakirjutanule).

Lihtromantika

Vihmaarmastusest suuremat annab leida, sel ajal kogunevad hinge ka kõik muud mõjuvad mälestused ning tajud nagu üks suur lõpmatu rahulolu ja elu tundub nii palju ilusam kui ta suuremal osal ajast näida võib.
Ning siis tuleb veel äike..

Tulevast nädalast alates või vähemalt suve algusest üritan kuidagi viia end seisundisse, mille puhul konfliktid kõige ja kõigiga ei ole mõeldavad. Eesmärk püstitatud.

Glossaire fanante

Olla võlts, et mitte olla halb?

Vaatluspost

Seda minu uudishimulikku(perversset ma ei kasutaks siiski) vajadust teiste eludesse piiluda teavad vist juba kõik. Kuigi juba mõnda aega pole saanud mahti ega viitsimist, et õhtut veetvaid linnakodanikke aknasse vahtimisega ehmatada, küll veel jõuab. Vaadake ette või ostke paksemad kardinad, kui privaatsus armas on(või ka mitte, sest muidu ma ju ei näe). Meenus täna see komme. Mõnikord on mõttetööl ka vastuvõetavaid tulemusi, kuigi nad vähemalt täna olid ilmselgelt vähemuses. Kullakalli haridusasutuse poliitika kipub ka päris kiiva kiskuma, tugevdama oma kõige absurdsemate reeglite mõju ning lämmatama seni vaikselt juuri ajanud arusaadavat süsteemi. Kogu pedaagoogkonna huvi rambivalguses terve klassikollektiiviga viibida pole sugugi nii meeldiv kui võiks tunduda(või no kellele ikka tunduks?) ning kõigi koridori molbertil eksponeerunud teoste mäletamine ei ole siiski päris võrdväärne Harjumaa keskuse teadmisega. Isegi mitte meielaadsete hulgas. Aga see kõik pidi kevadiselt üpriski tavaline olema seega suud kinni, naer taskusse ning stressist ärge mõelgegi!

Vastuseis

Elu on vahetevahel peaaegu sama nõme kui matemaatika ülesanded, kogu aeg läheb kõik valesti ja vigade parandus nõuab nii palju aega ja pingutust ja natuke on hirm ka, et äkki ei tulegi viga välja ning lahendus jääb lombakaks või üldse päris ebaadekvaatseks. Ja kust ma üldse tean, kas ma tahan teha parandusi, kas mulle üldse lähebki see tegelikult korda? Homse eesmärk oleks vähemalt matemaatilised lahendused õigeks trimmida, ülejäänud sõltuvad meeleseisundist.

Tõsielu

Ma tean ja ma tean ja ma tean, et see mida elame, see ongi ju elu

Puudust tundmine on nõrkadele.

Hingetapvus

Igas plaanis, mitmes tähenduses, eri aladel. Flegmaatika ning rutiin kriibivad kõrva ning ergutavad elama kasvõi juba nende vältimise eesmärgil, elama mitte olema. Üks kõva annus, õigemini poolteisttundi, tühjaplaanilist sirgjoonelist halli ning masendaviroonilist Roy Anderssoni stiilis hirmutab veidi. Järgneb Turovski ning fotoalane ergutus ühe inimesteotsingutest lõpetuseks, koolisisese fotokonkursi järelhüüe diplomeerimise näol.
Väsimus on õnnistus.

Hide and seek

Aktiivse tähelepanuvajadusega individuaalide tendents.


Can't you see what you've done to my heart and soul?
This is a wasteland now

Simply Red

(Kunagi fännisin eriliselt Wegmanit)
Nüüd suplen vihmas ja otsin endiselt inimesi.

Mesimagus

Uus päike.
Uus vihm.
Uus kevad.
Uued lubadused.
Uued põhimõtted.
Uued ideed.
Uued algused.

Are we the waiting?

Huvitav, piisavalt paljudel juhtudel olles sunnitud endale kordama 'see ei lähe mulle tegelikult korda', kas kaob lõpuks üleüldse mingisugune tahtmine millestki hoolida, nii igaks juhuks, kui nagunii peab varsti sunniviisiliselt jälle maha kandma? Kui kaua tasub tehasel tööd rügada, kui 80% materjalist on määratud praaki, millest vabanemiseks tuleb veel omakorda kulutada energiat, mis läheb selle väikese osa õnnestunud tulemuste energia arvelt? Isegi Siska teab, et tendents ütleb, et mitte kaua.