Kirjad, tekstid, sõnad, laused, meeldetuletused kõikjal kuid seda õiget ei paista kusagilt silma. Visuaalse poolega saaks ehk hakkama, aga ideloogiat napib nagu alati. Kõik tundub klišeeline.
Üks Pärnune nädalalõpp ei tee kellelegi halba (kui just keegi oma surnust hoolega varjata pole osanud), ka siis kui igavavõitu torm peatab kõigi subjektide kohaleilmumist peale kahe. Lisaks sai erutavalt pikalt näha subjekt E-d ja S-i, nagu kirss tordi peal ja noh Eesti mängus enam keegi vaevalt pähe teeb. Jah, mulle meeldib Bob ja Pärnu järved ja tšokeerivad avaldused ja kollased lehed ja Mai kino ja vettinud juuksed ja suitsupilved ja valge tekk ja šopeerivad hinnad ja hommikuni juttu rääkida.
Pariisiigatsus ning vastupandamatu tunne karjuda, et inimesed on nii ilusad ja head!
Ja miks ka mitte?
No comments:
Post a Comment