Elle a voulu prendre le carrousel

Vingt

Kirjad, tekstid, sõnad, laused, meeldetuletused kõikjal kuid seda õiget ei paista kusagilt silma. Visuaalse poolega saaks ehk hakkama, aga ideloogiat napib nagu alati. Kõik tundub klišeeline.
Üks Pärnune nädalalõpp ei tee kellelegi halba (kui just keegi oma surnust hoolega varjata pole osanud), ka siis kui igavavõitu torm peatab kõigi subjektide kohaleilmumist peale kahe. Lisaks sai erutavalt pikalt näha subjekt E-d ja S-i, nagu kirss tordi peal ja noh Eesti mängus enam keegi vaevalt pähe teeb. Jah, mulle meeldib Bob ja Pärnu järved ja tšokeerivad avaldused ja kollased lehed ja Mai kino ja vettinud juuksed ja suitsupilved ja valge tekk ja šopeerivad hinnad ja hommikuni juttu rääkida.
Pariisiigatsus ning vastupandamatu tunne karjuda, et inimesed on nii ilusad ja head!
Ja miks ka mitte?

Silence

Häirehäirehäire ootab ees ma olen närrvis. Pärnutormid tulekul!

Oodates aeg seiskub.

Ma olen väsinud..

Natural mystic

Voolan tundmatuses. Aega pole või siis jälle liiga palju.
Vähemalt distsiplineeriv kultuuriprogramm pole täiesti nullseisus.
Murakami on üks imelik mees.
Maski säilitamine tundub päris ilusti juba edenevat, mõnikord tekib isegi tunne nagu maskist saaks tegelikkus. Küll see alles oleks vahva. On vaja püüelda sõltumatuse ja loomulikkuse poole. Kõlab äärmiselt rousseaulikult.

Elu teises dimensioonis

See esimene täiuslikult udune hajuv ning kollane.
Ma mäletan asju. Ja mõelda pole nii imelik kui tavaliselt.
Sest inimesi on kummalisi ja provokatsioonidele alluvaid ning tühisusse kaduvaid.
Ma ikka ei oska üldse käituda.

Fairytale gone bad

Tähelepanuvajadus vajab kontrolli, samas ei tee head täielik orbiidilt kadumine. Kust leida tasakaalu?
Vanad tõmblevad kombed hiilivad tagasi, kuid miks neist hoiduda? Probi olla on ju nii igav.
Hilisõhtused lubadused ei kipu kuidagi teoks saama. Asotsiaalsusele kalduvus ei taha kuidagi lõppeda, mida rohkem seda varjata, seda äkilisemalt ta välja hüppab. Vajab uusi meetoteid.

Green Day - Letterbomb