Rollimäng

Sa istud hommikul ühe lugupeetud pedagoogi tunnis, kes ei saa aru nagunii, kas sa oled tunnis või mitte, istud oma isoleeritud esipingis ainukese kaaslasena pinginaaber. Juba neljakümne viie minuti pärast peaksid minema sujuvalt perverssetele naljadele subjekt nr.2-ga, et varsti teetassi ääres minna kaasa subjekt x-i meeleoluga, kes kaldub põhiliselt depressiivsusele, kuuldes samal ajal kõrvanurgast subjekt λ teravusi kõige ja kõigi suunas, mõeldes hoopis omaenda arusaamatuse subjekt q-ga lahendusele ning näed hiljem koridoris subjekt β-d, kelle solvamisest on saanud suhtlusviis ning kuuled järgmises tunnis selja tagant teist, kelle suhtlusviisiks on saanud üleolevus. Veel kuus või seitse eri režiimi ja põhimõtetega pedagoogi päeva jooksul pluss arusaamatult naiivsed subektid ruumipunktis vektor tagapool ning mõõdaminnes subjekt Õ, kes midagi räägib, kuid sa teda ei kuule, sest külje pealt ründab sind subjekt nr.6, kes ei aksepteeri muud reaktsiooni peale poolearulise hüplemise kesk üldist liikuvat depressiivset massi ning inimestel paistab olevat üksteisest kõrini.
Ja inimesed ei kuula enam üksteist.
Ja nad ei saa enam üksteisest aru.
Ja nad kaovad müra sisse.

Tegelikult mul oli point ja puha aga see kadus iba sisse ära. Oh well.
Ma pean õppima rollidega paremini kohanduma.