Kuna põhjamaine tatt peas, ühe järjekordse vabandusena, takistab endiselt mõtlemist, on see sedasinimetatud vaimne pool absoluutselt unarusse jäänud, kui just mitte rebaste eeskujul loomaaiaskäiku selleks nimetada. Kino poole peal olen panustanud vaheajal plaanitud non-stop filmitarbimise peale ning raamatud on ju tegelikult ka väga kunstipäraselt silma alla laostatud, teatava innustamise eesmärgiga. Eks me näe, kuidas mõjub. Ja eestimaised filmid võiks ju ka siiski suurel ekraanil kaemas käia, miks ainult on vaja selliseid kirveid hindu ometi?!
1 comment:
püstitan pöidla
Post a Comment