On aeg istuda maha ja oma mõtteid koondada.
Täpselt nädal tagasi käis kompanii "Arseni ja tüdrukud" Kosmoses Potterit vaatamas, kes esimest, kes teist või isegi kolmandat korda. Vana hea 25-kroonine hind tegi südame soojaks ja üldse igatepidi vahva. Ma peaks ütlema, et, kuigi suure eelarvamusega sisenedes, jäin filmiga vägagi rahule. Muidugi, kui välja arvata Harry ise, aga ega kõik ei saagi perfektne olla, ega ju? Igatahes leidsin end kohe alguskaadrite peale mõtlemas, et režissöör on hoopis teine, mis, nagu selgus, oligi nii. Kõik oli päris kindlasti süngem ja kohati absurdsem, kohati tuli meelde Roald Dahl, otseselt ei teagi, miks, aga küllap Dudley tühi nägu ning tema kõrval seisvad grotesksed vanemad tuletasid tolle huumorit meelde. Üldse üldse olid kõik osatäitjad väga hästi valitud aga eks suurem osa inimestest tea sellest juba kõike.
Järgmisel päeval toimus Teatriliidu Saalis "Portselansuits" ja ma tunnistan ausalt, et, harjunud lennult asju haarama, olin väga pettunud saamata suurt midagi aru. Kõik need sümbolid ja veiderdused olid veidi liiga palju minu jaoks. Kuid lavasüsteem oli vahva ja isiklikku deemonit kehastav osatäitja meeldis kaa. Ja vihmavari tuleks ka kunagi sealt ära tuua.
Ja siis ja siis olin ma üleval järjest 42 tundi(jah, ma arvutasin kokku), et käia Sõpruses Tarantino&Co filmiööl. Sõnulseletamatu.
No comments:
Post a Comment