Subjekt R-i aega-ajalised fotoalased märkused on mind viimasel ajal tihti mõtlema pannud fotole kui niisugusele üldse ning kuna, vaatamata mu öistele jõupingutustele, ma ei suutnud loogilist ja põhjendatud teksti luua, piirdun ma mõne oma põhimõtte avaldamisega.
Punkt üks. Iga pilt peab olema läbi mõeldud(alguses ma ei saanud aru, kuidas ma peaksin pidevalt sellele mõtlema, aga vilumusega tuleb see automaatselt) ning mingi kiiksu/erilisusega(see on igaühe ise tõlgendamiseks, minu puhul tähendab see üldiselt mitmeplaanilisust, teistsugust vaatenurka ja võibolla veel midagi muud, pilku, ilmet)
See arusaam põhjustab minu ärritust kõigi nende käed ees digiklõpsijate vastu(tegelikult ka filmi), kelle teostega ma viimasel ajal lähedamalt kokku puutunud olen, kui muidu. Lisaks sellele on see arendanud minust kokkuhoidliku ruumitarbija ehk ma kipun kasutama ka digi sama kitsilt kui filmi.
Punkt kaks. Absoluutselt iga asja juures on võimalik leida huvitav vaatenurk. Seega pildistama minek kindla pildi eesmärgil pole ainuvõimalus.
To be continued..?
No comments:
Post a Comment