Ebaelulikkus

Foto kaustast "Üks hommik venekeele tunni ajal". Nojah.

Tänane päev möödus taas subjektitult ning üldse hästi elutult, teatavas lootuses homse kokkusaamise peale. Peaks mainima, et liiga palju puuvilju on kurjast ja pika kuulamise peale viskab igasugunegi muusika üle, mis omakorda ei tähenda midagi muud, kui et peaks midagi targemat ette võtma.
Piilusin salaja subjekt Velmeti blogi ning jõudsin lõpuks arusaamisele(peale selle, et ta häirivalt tihti Sinka-vastaseid kuritegusid sõnaga "peale" sooritas), et ma olen raskelt ebaerudeeritud. Küll ma kunagi midagi selles suhtes ette võtan. Homme näiteks.
Muusikavalik on mul ka kuidagi ebaks muutunud, aga selle pärast ma eriti ei muretse. Mulle sobib.
Ja siis ükspäev pidin ma subjekt B süütu märkuse ajendil subjekt M-ile kõne tegema, aga siis ma otsustasin, et las olla mu elutus juba täielik ning jätsin ta laagrisse igavlema. Sorry:)
Aa ja siis mulle meeldib see ka, kuidas ma oma ajudega Krokust sisse lülitada ei oska!
Niisiis, niisiis, ma arvestasin kokku juba peaaegu kaks nädalat täielikku elutust, et suure hurraaga homme selle lõppu tähistama minna. Aga ootoot, seda ma juba ütlesin.
Ning siis lootuses, et ühest subjektist saab mingiaeg ka päris subjekt. Aga see on saladus.

Ja ma lihtsalt pean lõpus ikka ära mainima, et ma olen seosetu!