Miks ka mitte?

Ma olen lugenud palju raamatuid ja näinud palju filme. Ma olen käinud palju teatris ning mul on arvutis mitmete gigabaitide jagu muusikat, kuid minuga pole suurt millestki rääkida. Mul puudub kiire mõtlemine ning ma naeran imelikult ja arvestades veel neid kõiki vaikima panevaid imelikke vanainimeselikke väljendeid, mis ma kuuldavale toon, ei tohiks keegi üldse tahta minuga tegemist teha.
Lisaks sellele käivad mul peal masendushood ning kui ma midagi lõpuks räägingi, siis ainult katalüsaatorite mõjul.
Mul puuduvad ambitsioonid ning minu unistused on salajased ning päris kindlasti puudub mul eneseväljendusoskus. Enesekindlusest ma ei räägigi.
Sissesulandumisvõime on mul igati puudulik samuti nagu mingisugune eriline kiiks, mis inimesi köidaks, nagu karma. Minuga on ülimalt suur tõenäolisus piinliku vaikuse tekkimiseks. Kõige tipuks on mul veel kinnisideed ning ärevushood.
Aga mul on ükskõik, ma tunnen end paremini kui kunagi varem ja kõikide nende vigade peitmiseks jätkan ma püüdlusi etendada rolli "vaga vesi, sügav põhi", ükskõik kui halb näitleja ma ka pole. Ja kui veab, siis kunagi kuulete mu käest ka mõningaid huvitavaid mõttevälgatusi!