Volbrid

Istun üksinda siin..
Niipalju siis Volbriööst. Ja Anti ei meeldi mulle kohe üldse enam, ta laieneb..Haha!
Täna hommikul ma ärkasin ja võtsin pähe, et ma närvitsen iga asja pärast, mis mulle vähegi lähedal asetseb. See on kahjulik. Ja nüüd ma istun siin nagu ülejäänud 29. lendki(ma loodan vähemalt, siis ma saan end lohutada sellega et teised ka piinlevad) ja ja..teen plaane homseks.
Aga vaadates tuleviku poole helgema pilguga.

Mika-Any other world

Kes räägiks

..loo? Ta nõuab seda, kuid minu kujutlus- ega ka väljendusvõime pole piisavad.

Uues usus

Taaskord ootel. Täna käisin tööl vaatamas, aken sisse löödud puha ning selgunud ka tõsiasi, et aknast sisselendav hiigelkivi(Munchi "Karje" näoga!) ei ole piisav alarmi käivitumiseks. Juhhuia.
Kogu jalutuskäigu põhjal sai teha järelduse:
Venelane ei hammusta kätt mis toidab.
Söögiplats seisab oma täies hiilguses samal ajal kui lillepood seal kõrval on rasket kahju saanud. McDonaldsil võis täheldada ainult üht mõrast akent ning seegi oli tekkinud alles hilja hilja öösel. Minu silma järgi polnud ka Hesburgeril muud viga kui üks vigane klaas.
Mul tekkis mõte, et kas nad siis ka veel nii usinalt ringi müttaksid, kui neid kahuriga kenasti märjaks kasta? Võibolla on see utoopiline mõte, aga kui palju ikka neid on kes veest ligunenuna külmas öös ringi tahavad lipata?
Linn on peaaegu et inimtühi. Vaikus enne tormi? Pronkssõduri juures uitasid üksikud noortekambad, keegi veetis politseiniku kaenla all tuikudes aega. Mõningaid sireene on siiski kosta. Ehk toimub kogunemine mujal?

The day after the night before

Hommik suitsupohmeluses. Kaugelt teisest toast kuulsin sõnafragmente"Lütseum...tunnid.. jäävad ära?" Algas selgitustöö. Kella veerand üheksaks istun siiski rõõmsalt koolipingis ja vehin vene keele harjutusi teha. Milline iroonia.
Tunnis on õpetaja vaikne, vaatab maha. Mõni üritab teemat üles võtta, venelasest õpetaja ei võta hästi vedu. Arusaadav. Enne tunde väitleme teemal kas lillepood on puruks pekstud või ei ning kas Regaliast saaks kommikarpe soetada ning vahetunni lõpuks on lauluke ja kimp roose valmis. Pärast mugisime kommid ise ära. Prantsuse keeles totaalne meeltesegadus, kummalised mõttevälgatused Pronkssõduri teemadel ning teise rühma ebamäärane positsioneerumine misjärel ma neid otsides pea suutsin trepi vastu ära lüüa ning siis joodiku näoga subjekt HP ette ilmuda.
Iga vahetund puhvetis oli kuulda kaja. Paistab et muid teemasid päevakorda eriti ei tekkinudki. Küll seiklusjutte vaprast Ervinist ja disskussioone õppekallakuga kooli teemadel. Matemaatika vahepalaks teateid koridorist, et pronksmehe juurde on hakatud kogunema(vist oli nii?) ning et subjekt Õppealajuhataja ei lase kedagi majast välja. Keegi nutab. Kõlab nii katastroofiliselt, tegelikult pole ju asi nii maailmalõplik. Mate tunnis endas hakkab saabuma sõnumeid hoolitseva Radjolinja poolt, kes oma klientidele noomivaid sõnumeid saadab. EMT oma klientidest ei hooli. Pärast kooli kappasid kõik koju peale mõne subjekti ning ma leidsin end üksinda klassist. Nii kiirest see siis käiski. Veel eelmine päev passisime seal pikemat aega.
Koduteel said veel üle vaadatud ja arutatud erinevad kahjud, mida juba ka hommikul näha sai. Nagu subjekt S ütles(lootuses, et teda on ikka lubatud tsiteerida): kindlustused nutavad ja aknapoed hõõruvad käsi kokku
Kodus pressis Aljoša sisse akendest ja ustest, akna taga tegid poisid pauku. Taas kord võtsin ette jutu, mida tänase päeva jooksul kui ainuke sündmuste keerises elutsev isik sai korda 10 üle räägitud. Ja nüüd juba lisandunud hunnikus fakte, mis mitmeid kordi hullemad kui oma silmaga nähtu. Tundub, et Tatari sattus ühte suuremasse löögilainesse ning Woodstocki juures positsioneeruvast eestlaste rühmast kuulsin ma päris esimest korda. Aga sellest võite lugeda lähemalt siit. Üldiselt hakkab mind järjest rohkem huvitama, mida siis täna ka meile serveeritakse? Kopterid väristavad taas aknaklaase ja sireenid undavad kaugemal. Varsti selgub tõde.

Uuemat:
Alanud on laste ristisõda.
Ja näete, kell 21:27 jõudis ka EMT klientideni hoolitsus!
Kaarli puistee poolt kostab järjest mitu mütsu. Ei Postimees ega Päevaleht ei informeeri, veel. Ju siis polnud midagi tõsist. Kamp baikereid kihutab mööda. Tüübid nahktagides püüavad meeleheitlikult autode aknaid sisse lüüa, kuid ebaõnnestuvad haledalt ning loobuvad.
Sellegipoolest on kummaliselt, häirivalt vaikne.
Tegelikult hakkas huvitama, mis pagana prisma kilekottides veepommid need alla sadasid nagu otse taevast. Ja nüüd, uued paugud, lähemalt. Nagu ilutulestik kohe. Sireenid, taas, Vabaduse platsi pool tekib tänava otsas ummik. Turistid saabuvad.
Aga bussid sõidavad ja autod ka ning inimesi on tänaval vähe. Online lehed on toppama jäänud kella 22 peale ning ei tea kas see kõik tähendab rahunemist?
Kell 23.01
Lehtede informatsioon on segane. Üheltpoolt et taganenud ja siis et taaskord aknaid sisse pekstud ning on ka veekahur kohal. Paar maja edasi käisid kaks eraautodes menti mingit gruppi tänava peal kottimas, ei saanudki aru, kas tõid nad siia või sakutasid niisama, igatahes kedagi kaasa ei viinud. Keegi karjub rämedalt vene aktsendiga eesti keeles "Oota mind ka!". Helikopteripõrin.
Nüüd on siis kord jõudnud kultuuri kätte. Langemas on Estonia ning EKA.
Videokaadrite põhjal tundub, et politsei on endisest rahulolematusest tuld võtnud, ei tea kas nad olid ka eile nii julmad? Mõni pisike kutt hüpati lausa sellise jõuga pikali, et endal hakkas valus. Tundub, et lõpuks langes ka Regalia.
Informatsiooni pressib pärast pikka vaikust sisse suust ninast ja kõrvadest.
Iga aus venelane austab McDonaldsi!
kell 0:10
Kahtlast tegevust on märgata šveitsi maja juurest(kuigi see tundub olevat midagi süütumat, lähemal vaatlusel) ning subjekt E avaldab arvamust, et Inglismaale emigreeruda siiski ei sooviks lähiajal..
Samas tundub kõik kuidagi nii ebareaalne, väljas on nii vaikne. Raske uskudagi aga usun.

Mayhem

Viimnepäev on saabunud.
Idioodikari, mida nad ometi mõtlevad? Pärnu maaantee põleb, bussipeatused pekstakse sodiks, taotakse vastu busse. Terve Kosmose ümbrus on huilgavate venelastega täidetud, keset Roosikrantsi tänavat langeb kellegi aknast metoodiliselt veeballoone ning taamal huilgab lõpuks ometi ka üks sireen. Lõkkest keset teed ei paista kõike kontrolli all hoidvad helkurmehed välja tegevat. Vaid helikopter laseb sinakaid helke rahvamassidele, tekitades sellise vaatepildi, et ma olen äärmiselt vihane, et ma ei julgenud fotokat kaasa võtta. Roosikrantsi poe aknad on sisse löödud, kollases jakis koristaja istub ahastanult sees kommiriiuli juures pingil, poemüüja hõõrub silmi ja tõmbab kätega läbi juuste. Vehib segaduses pead. Lõpuks kuulen taamal sireene. Tänaval karjuvad nahktagides mehed "Russia, Russia" ja irvitavad kõvahäälselt neist napilt mööda lendavate veepommide. Kaugel juubeldavad. Käib pauk. Miks mind pole seal pilti tegemas? Kas see, et ma toon vabanduseks vanemate keelu presumptsiooni pole mitte lihtsalt õigustus minu tegelikult argusele ja ka mugavusele? Kutsub sinnapoole. Üksi ei tahaks minna. Meetrite jagu ainult venelasi. Vahepeal jooksevad vastu kaks eestlast, ning jälle taas, venelased, mehed ja naised, koerad, lapsed. Huilgavad. Naeravad. Ma kardan neid.

Buss manööverdab Roosikrantsi nurgal. Käib uus pauk. Naer. Inimmass laieneb kesklinna poole. Tundub, et vahetavad positsioone. Ei tea mis veel Tõnismäel käib, kui juba Kosmose juures selline mäss on? Kogunevad Roosikrantsi nurgale. Läheb põnevaks. Grupp eestlasi passib mu akna all. Räägivad Delfist. Eemal teised peksavad midagi, juubeldavad, taas. Vallutavad meie tänavat. Toss igal pool, klaasid purunevad. Suitsuhais imbub tuppa ja inimesed karjuvad all. Tahaks vaadata, tahaks pilti teha, ei või. Kurat nohh, nii tuim on istuda siin toas nagu mingil tavalisel koolipäeval, nagu midagi muud poleks teha. Mida nad ometi mõtlevad, mida nad teevad? Mis on kõige selle mõte? Isegi heli lindistada ei saa, kaamera ketas on täis. Ma ei taha elada mullis.

Vaikseks jäi. Tänav tühjeneb, kuid ei seal kaugel jälle, huile. Tõnismäel olevat üks maja põlema läinud, tulel on võimu. See on ju seesama maja, kus ma täna pärastlõunal kaltsukas käisin. Vaikselt aknast välja piiludes avaneb vaatepilt kambale hiiglasliku kimbuga valgete nelkidega, tänava otsas klaasi, vett ja üksikud inimesed. Õhkõrn suits. Turiste täis reisibuss võtab platsi. Taeva poole tõuseb Tõnismäe poolt veelgi suitsu. Kella 23.09ks on veel vaiksemaks jäänud. Helikopter väristab aknaklaase. Vaid suitsune tuba ja klassikillud kooliteel jäävad hommikuks asja meenutama. Või on meie jaoks ette valmistatud veel midagi erilisemat?
Hiljem sain valgustatud

Maailma lõpus

Ma ei taha kunagi vanaks saada. No ei taha kohe, see tundub nii õudne. Ma täiesti kardan seda. Miks? Igatahes kui mina 50 saan, siis ma teen midagi hullu. Ronin Himaalajasse või hakkan langevarjuhüppeid harrastama. Vott.

Alphaville-Forever young

Good riddance

Kunagi ammu Paljassaare avarustes.
Jutt sai otsa.

The Church-Under the milky way tonight

Tarantula

Heartbeats

Huvitav, huvitav, mulle tundub, et minu jõulude aeg hakkab kätte jõudma ning
selleks ajaks on isegi maa valge!(seletuseks teadmatuile: Jõulud 17. mail
arvestades, et Oks on jumal ja subjekt M tema asemik maa peal)
Nostalgia ja melanhoolia käivad käsikäes. Viimasel ajal on mitmed mälestusväl-
gatused mind tabanud. Ei teagi, kui halb või hea on minevikku klammerdumine.
Olenevalt olukorrast, vist.
Eilsele filmivaatamisele järgnes elav diskussioon Ameerika, keskkonna ja filmi-
tegemise teemadel. Värskendav ja me isegi ei jõudnud seda lõpuni vaadata, veetes
terve geograafiatunni Jevgenit ning tema überstiilset Windows Vistat kirudes.
See tuletab mulle meelde, et täna õhtul peaks veidi aega võtma ja kodus vaatamise
lõpuni viima. "The Inconvenient Truth", jahh. Ja siis algas aktus...

Vihmainimesed

Täna, täna, täna, täna, mis juhtus täna? Täna istusime liiga kaua koolis, tegime kohutavaid häälitsusi ja ajasime koristajat närvi. Oeh, elu on tore. Ma kuskilt nagu mäletaks, et mul oli ka midagi öelda, millel mõte oli, aga see mõtteke hõljus koolipäeva jooksul minema nagu suleke päikesepaistel. Mis siis, et päike ei paistnud. Ja sadas vihma ja me istusime rivis aknalaudadel ja kaiffisime aknast seda viimasel ajal nii harva esinevat Vihmalõhna. Hea oli. Nagu ütles subjekt M, vihm asfaltiga ja see on hea. Aknad pärani! Siit ta tuleb! Tuleb, alati tuleb.

Alanis Morissette-Crazy

Kõik algas

Sellest pildist, mis mu seinapeal ilutseb ning mille kohta kõik küsivad, miks mul Grete pilt seinal on. Kunagi ammusel ammusel ajal juhtus see, et tuli kiri. Ja kirjas öeldi, et ma võin Tartusse oma auhinnale järgi tulla. Juhhei ja hurraa, minu esimene armas kaamera! Pärast sai Laura Kuusiku nime all ka raadiole intervjuu antud..

This Corrosion

Vaal galerii

Addict

Sit around and watch the tube,but nothing's on
Change the channels for an hour or two
Twiddle my thumbs just for a bit

Saagides oksa..

Ma lubasin ju. Ja üldse, kui keegi Tallinnas on pika aja peale nii ilusat ilma näinud kui täna, siis ma lihtsalt ei usu!
Pilt ei ole küll eriti kooskõlas väidetega aga sellel pole tähtsust.
The Kinks-Sunny Afternoon

Scream your heart out

Elagu ja hurraa ja inimesed on ilusad ja head. Ei tea mitmekümendat
korda ma seda ütlen, küll irooniaga ning ilma. Aga on ju?

Lostprophets-Rooftops

Romantika

Aknalauaromantika Iirimaa avarustest.
Ma ei teagi nüüd kas mul on üldse mingit õigust midagi sellesarnastki mainida, kuid minu arust on viimasel ajal meie koolisüsteem raskelt mädanema läinud. Kas oli asi vihmases sügises või liiga äkilistes külmades? Või väsis lihtsalt vana kool ja kogu süsteem hakkas vajuma? Tõesti, iga kord kui ma üritan mingi tõsiseltvõetava arutlusega maha saada, katkestatakse mind poole pealt katsega mind elueest maha teha või jõuan ma ise tupikusse, sest liinid ning kõik nende ristumisteed lähevad liiga keerukaks ning ei moodusta muud kui ühe hiiglasliku pusa. Oo õudust.

Speissmän

Toimus selginemine. Vastus on Ei, noh ikka Ei. Tundub et see oligi vist nii määratud.
Maailm tundub väike. Millegipärast tundub tähendusrikas see, et Babylon Zoo pärineb Wolverhamptonist, mida ma üks kaunis suvi nädalaga tundma õppida sain. Üldse on elu täis kokkusattumusi. Naljakaski mõelda mis põhjustel ja kuidas inimestes äratundmisrõõm ja igastsugu muud seosed tekivad. Hmm, see on vist kõige seosetum ja kohmakam lause mis ma kirja olen pannud ja teemaarendus kaob kah poole mõtte pealt mul ära, nagu tavaliselt kirjanduses, niiet tänase seisuga jääb see asi igatahes analüüsimata. Ehk oskab keegi targem midagi kosta?
Üks ootus sai otsa aga suveootus on endiselt aktuaalne. Mida tuult ja lund täna juhtus?

Ootel..

Jah ikka veel ootel.

Jumala käsi

Pea käib ringi ja külmavärinad mu seljal. Kõht tõmbub krampi ja silm uduseks.
On see paanika või liiga palju küpsiseid mu kõhus? Millal saab teada ometi
jumalikust otsusest?

Armastan

OO katarsis, parem kui purjuspäi tuule käes joostes hingates vett ma sulen kõik meeled
ning torm

Paanikas

Me räägime, räägime teistel teemadel
noored, kel veri läeb keema kel,
sõnu on varutud kõikides keeltes
tundeid kel tormamas kõikides tuultes

Me räägime, räägime teistel teemadel
lapsed, kel kaotatud süütus kel
nutumaik suus ja silmad on märjad
hirmus, et kaaslaste mõtted on kurjad

Me ei tea mis meist saab
kuid meid aidata võib
julgus olla vaid aus
tõde õiglaselt käib

Mis siis saab kui ma sisse ei saa? Veel hullem, mis ma siis teen, kui saan? Paanikaks ON põhjust.

Veel..

Viimaseid pilte ning mälestusi eelmisest suvest, sest nüüd kohe-kohe
tuleb ju uus ja parem ja üldse kõige heam. Veel viimased piinad, viimased
kahed ja viimased paberitega hullud välja kannatada ja siis...!