Äralend

Mischief

Täielik jahmerdis susserdis paanikakuninganna. Metoodilisi suhtlusharjutusi tegema ei kutsu kuigi on teada, et iga välding(elagu olematud lühivormid) viib järjest kaugemale ära. Ja kümne aasta pärast kuskil teatris, kui teadus ja jumal(ad) nii sätivad, on peaaegu rõõmus ja natuke nukker. Kadunud aeg.

Show must go on

Maine elu tükib meie pühasse vaimuelu kotta nii füüsiliselt kui mõtetes. Reporteri Foogel-Moogelid sensatsioneerivad väikesi lapsi niisamuti nagu suurt juhti koolireformid ühel päikeselisel kolmapäevahommikul. Laulge, hüpake, nutke, pritsige, külmetage, peesitage või seiske nukralt kõrval aga ärge uppuge.

Ostukriis

Nii sassis ja seosetu, on aeg võtta end kokku. Jajah, jälle. Kõik muudkui tahavad, aga mina olen liiga laisk, et anda. No ma ei tea, võtke siis jõuga.
Niipalju isegi, et ma päris konkreetselt teadsin, mida ma öelda tahtsin. Siis. Enne.
Nüüd on kaos. Jajah, jälle.

Tegelikult ma tean, et homme tõuseb päike.

Unistus igavesest päevast

Ajalugu ütleb, et aprill on ohtlik kuu. Ükskõiksuse jäigad köied ning zombism kummitavad eelmisest aastast saavutades ennenägematuid dimensioone. Päevad lähevad iga nädalaga järjest väljakannatamatumalt pikemaks, küsides nukralt, et kas see polnudki siis see, mida te kõik ootasite kannatamatult. Oli ju, aga mis siis nüüd? Oota aga närviliselt, oota päeva lõppu, oota kirge, oota vabanemist, oota suve ja oota paremat ennast. Tühjus on üks hirmutav asi.