Niikaua, kui ma veel üleni kohandunud pole eelmise aasta ärasaadetusega, mis võttis rekordiliselt kaua aega ja energiat, niikaua ma veel luban endale sensatsioonitust või üleüldse millegagi üllatamise puudumist. Ehk kõik mida ma kavatsen hakata korda saatma lähiajalisel aastaalgusel, koondub ja valmib veel mu pisikeses peas, enne seda on tühjus kooskõlas suure segadusega(nagu näha siinkohal).
Ma tean ainult seda, et 2008-le on lõplikult keelt näidatud ning kui see uskumus, et uus aasta tuleb aastavahetusega samalaadne, peaks tõele vastama, siis suurest õnnest ei tohiks ju küll puudu jääda. Mis on..hea.
Ausalt, siiralt, varjamata, tingimusteta, nagu ärasuitsutatud hipi.
Ma armastan.
(Olgu üllatamise poole peal siis juba perfektne olematus juuresoleva pildi näol)
