
… dis-moi pourquoi j’existerais?
Magamata, oranž, tilisev ja kaine.
Ergastunud, üksinda, kuid mitte päris, ja armunud.
Kellesse?
Millesse?
Tollesse. Sellesse. Ellu noh.
Salapära.
Paljaste säärtega mees lumes vaatab valget koera.
Need inimesed, nemad, need parimad, minu päris omad soojad, punased ja pehmed. Geniaalsed, vastupandamatud.
Minu inimesed on kõige ilusamad.
Jõulud või midagi ju noh. Kõike magusat võib eranditult tarbida piiramatult.
Küpriis-Vaikus