Kreuzwald

Lumemaastikud pealinna tänavatel ning katustel muudavad kodulinna äratundmatuseni ning genereerivad intiimkohtumisi mitte nii intiimsete inimolenditega. Venivad minutid ajavad nutma, ükski probleem ei ole õige ja emotsioonid upuvad taas.
Kandke mind maha.


Päeva küsimus:
Kui tapetakse zombi, kas temast saab siis zombi?

Il pleure dans mon coeur comme il pleut sur la ville

Sõnad kraabitud lumme lendlevad tuules üle linna.
Kuulda on vaid mühinat.

Go with the flow

Lint hakkab vist vaikselt maha jooksma..ülesannete lademed tolmuvad ajusoppides aeg-ajalt väljapääsu leides ning mõne teisega asendudes. Otsi kohta kus sa saad ja lükka teine sisse. Vaiksetes nurkades lämbuvad sõnad ja mõtted, suutmata hingata, liikuda. Organismi automaatrežiim õnneks veel töötab, et kinnitada:
Kõik veel sujub.

Õnnis vaba õhtu.

Don't fear the reaper

Ootan elu.

The Grand Illusion

Konstrueerin.

Kumu Sürrealistid
Futuristid raamatukogus
Maarjamaa Maarjamäel
Mina olin Kosmoses
Kaasaegse kunsti koht
Rosemary laps ei ela

Children of the corn

Aasta lõpp läheneb šokeeriva kiirusega. Minevikumõtted hiilivad mööda tuba ringi, taustal käib kolmandike Lan-party, orkut nimetab tänast kolmapäeva parimaks tegemata tööd lõpetamise ajaks, mõistus vaidleb ägedalt vastu. Blue Oyster Cult erutab meeli ikka ja ikka veel.
Tegelikult, kuna ekstreemmeetoditel oma tahtejõu ning vastupidavuse proovilepanek nõuab aega ja kevad-suviseid olusid, kuid idee iseenesest peast lahkuda ei soovi. Aka samal ajal, kui kogu ülejäänud maailm valmistub oma täitmatuteks uusaastalubadusteks, olla ilus ja tore ja puha alates järgmisest aastast, hakkan mina korralikuks praegu. Justnimelt. Jah, ma ise ka eriti ei usu seda, aga tegelikult kõlab see palju paremini kui muidu, sest on piiritletud ajalimiidiga, eesmärk on selgemalt nähtav.
2008 aasta ilusti joone peal..2009? Bring it on!

Blue Oyster Cult-Don't fear the reaper

Love is dead

Ma elan kaugel minevikus.

Big Star-Thirteen

XXVIII

Mõnikord tundub elu ilus. Aga see illusioon kipub mõranema kui tuleb nädalavahetus ning tekib võimalus veeta tunde isikuga, keda, tuleb välja, sa eriti ei kannata.
Ta lämmatab sind oma pessimismiga ning tuletab pidevalt meelde kõike, mida sa valesti teed. Ja seda ei ole vähe. Ta kahtleb su väärtuses ning sotsiaalsetes võimetes ja ei talu vasturääkimist. Ta teab kõiki kahtekümment viit mõjuvat põhjust, miks sa peaksid alustama oma kahe saja kuuekümne viiendat uut elu ning viitteist põhjust, miks sa seda teha ei suuda.
Ta teeb nädalavahetuse põrguks.
Vot sellepärast välditaksegi iseendaga üksi jäämist.

C'était un nuit de juin

J'étais heureuse alors.

Ici il fait novembre.

Les feuilles mortes se ramassent à la pelle

Tunded ei allu kuidagi kontrollile, ebastabiilsus lööb üle pea, mitte ei oska koonduda. Elu täis kalkulatsioone, ajagraafikuid ning punktisüsteeme paistab omavat emotsionaalses plaanis hoopis vastupidist efekti, ehk tasakaalustuseks liigsele organiseeritusele korraldab keha vastureaktsiooni? Hädasti oleks vaja egoturgutust.
Ma olen alati edukas olnud asjade kaotamises, spetsialiseerun inimestele.

Walk this way

Mõistatuslik ärevus ja valestitoimimise süüvinud presumptsioon.