Parim ravi nohu vastu on ilmselgelt mööda klaasitehase tööstusvaremeid turnimine, ämblikevõrke paaniliselt vältides metsas ringi tuiamine, vahelduseks väike tee tulise päikese käes Järvakandi gümnaasiumi ühika kuivköögis, päikeseloojangus paljajalu mööda raba ringi lippamine, hea seltskond, retrobaari helendav tempel käel, kaootiline segu Nirvanast, Basshunterist, 90ndate tantsukatest ja kohutavast tränamiksist DJ Ryan Angelose esituses, korisev kõht kaardimängu saatel, puusani suplus päikesetõusulise soo uduses küljes, hommikune unetus preili Smilla seltsis, blondide kaunitaride ahistamine tühjas basseinis, paar perioodilist egoergutust, uskumatult hiiglaslik fotomaterjali pagas, külapoe esine jogurt ning tolmune hääletussessioon külmrelvi peites. Kõrvaltoimena kõrvaldab ka depressiooni haigusnähud.
Materjali üleküllus nõuab pühendunud sorteerimist, ei tea kas on see kõigest esialgne eufooria, aga nii seeriaid kui üksikpilte tõotab varsti üles tulema palju ja kõike seda ainult kahe päevaga! Niikaua midagi võimalikult lihtsalt, kuni need kõige-kõigemad end mulle alles avaldavad..
2 comments:
Nojah, lühidalt võib selle kummalise laupäeva õhtupooliku ja pühapäeva varahommiku kokku võtta järgmiselt: raba, kulbi, raba :D ja just nimelt sellises järjekorras. Kui kellelgi on midagi veel kummalisemat kõrvale panna, siis palun andke teada. Tegelikult on praegu üldse väga vägivaldne hakata kuskile piiri tõmbama, et kust lõpeb õhtu ja kust algab öö, sest minu arvates läheb õhtu praegu väga sujuvalt üle hommikuks, mida tõestas väga värvikalt ka meie Järvakandi reis, kus meie pimedust valgustas "maailma parim DJ" oma geniaalse muusikada :)
Mis, sa tahad öelda, et see polegi su jaoks tavaline?:)
Post a Comment